Reforma utilidade enerjia
estatál; prepara projetu enerjia renovável ho sériu no korektu; no uza
kompetisaun merkadu hodi impulsiona efisiénsia no inovasaun mak asaun prinsipál
tolu ne’ebé mak países sira tenke prioritiza hodi hasa’e enerjia renovável no
harii reziliénsia klimátika, deklara Governadór Timor-Leste iha Banku Mundiál
no FMI, Rui Gomes iha sesaun painel diskusaun altu-nível ne’ebé mak organiza
husi Grupu Banku Mundiál iha Washington DC, iha loron 13 fulan-abríl.
Timor-Leste depende
maka’as ba importasaun. Kuaze liu 75% husi importasaun petróleu iha Timor-Leste
uza ba eletrisidade iha territóriu Timor laran tomak, no kuaze 90% husi kustu
operasaun setór enerjia (kuaze $140 milhões kada tinan) mak kustu kombustível
ne’ebé uza hodi halakan eletrisidade.
Asesu ba eletrisidade
nasionál daudaun ne’e atinji ona 96%, iha ne’ebé Governu subsidia 85% kustu
operasionál. Maibé, maske ho subsídiu ne’ebé boot, kustu ba konsumidór sira aas
no servisus fornesementu enerjia mós la konfiável. Ida-ne’e tambá eletrisidade
depende ba gazoel ne’ebé importa husi rai-liur no infraestrutura balun ba
transmisaun no distribuisaun enerjia presiza tenke hadia ona.
Ho razaun ne’e, importante
tebes ba Timor-Leste atu opta inisiativa enerjia renovável ho asesu ba
eletrisidade konfiável no presu ne’ebé kompetitivu mak fundamentál ba
dezenvolvimentu ekonómiku.
Ministru Finansas Rui Gomes
esplika, daudaun ne’e Oitavu Governu Konstitusionál
servisu hela atu kontinua hasa’e kobertura asesu eletrisidade 100% ba
populasaun. Servisu hamutuk ho Banku Dezenvolvimentu Aziátiku, Governu mós kria
inisiativa hodi dezenvolve fontes enerjia renovável hanesan halo
aprovizionamentu ba projetu solar painel 85 megawatt ho modelu Produsaun
Enerjia Independente ka koñesidu ho naran Independent Power Production (IPP).
Projetu ida-ne’e mak
projetu IPP ba dahuluk iha istória Timor-Leste ne’ebé dezenvolve husi EDTL,
E.P no tuir planu serimónia
asinatura akordu entre EDTL no kompaña vensedór sei realiza iha segundu
semestre tinan ida-ne’e. Recorda katak iha kompaña 70 resin husi Nasaun 9 mak
hola ona dokumentus aprovizionamentu no kompaña 40 mak halo ona vizita ba sítiu
konstrusaun projetu refere iha Munisípiu Manatuto.
Aleinde ne’e, Governu mós
servisu hamutuk ho Korporasaun Finanseira Internasionál (IFC, sigla Inglés)
hodi dezenvolve projetu foun armazenamentu bateria no anin no iha hela faze
inísiu hodi avalia oportunidade sira ba projetu hidrelétriku ho eskala ki’ik.
Projetu hirak ne’e sei
ajuda mitiga mudansa klimátika no sei redus kustu eletrisidade – permite
Governu atu redus subsídiu ne’ebé mak Governu fó no mellora efisiénsia no
sustentabilidade setór enerjia eletrisidade ein jerál.
Hanesan país illa ki’ik
ida no país menus dezenvolvidu, Timor-Leste vulneravel tebes ba geopolítika no
geoekonomia globál ne’ebé dalaruma muda rapidamente, partikularmente ho funu
iha Ukránia ne’ebé kontinua afeita ba krize enerjia.
Timor-Leste mós
vulneravel tebes ba dezastre naturál ne’ebé kauza husi mudansa klimátika,
dependénsia ba Fundu Minarai hodi finansia Orsamentu Jerál Estadu inklui
reseitas doméstika ne’ebé sei ki’ik kuaze 10% husi Produtu Internu Brutu.
Razaun hirak ne’e halo
Oitavu Governu Konstitusionál lideradu husi Primeiro-Ministro:
S.E. Taur Matan Ruak opta
inisiativa enerjia renovável, inisiativa ida ne’ebé mak define mós iha Planu
Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011 – 2030 nu’udar instrumentu ida atu alkanse
Timor-Leste nia Objetivus Dezenvolvimentu.
Akompaña Governadór Rui
Gomes iha sesaun painel diskusaun altu-nível ne’e, Enkaregadu Negósius
Embaixada Timor-Leste iha Washington DC, Embaixadór Antonito Araújo. Entre
Panelista sira ba diskusaun ne’e, iha mós prezensa husi Ministra Ambiente,
Mudansa Klimátika no Teknolojia, Maldivas, Aminath Sauna ne’ebé fahe país
Maldivas nia esperiénsia no lisaun aprendida sira konaba importánsia
investimentu privadu hodi komplimenta rekursus públiku ne’ebé limitadu no
modelu aproximasaun programátiku sira. ***
Comments ( 0 )